25

Sageli pole küsimus selles, et sa ei oska aega planeerida. Pigem on nädalaplaan tehtud nii tihedaks, et sinna mahub kõik peale süvenemise.

Kõigepealt vaata, milline su nädal tegelikult on

Enne kui hakkad värvilisi plokke kalendrisse tõstma, tee üks lihtne harjutus. Kirjuta üles, millele su aeg tavaliselt kulub. Mitte see, millele aeg peaks kuluma, vaid päris tegevused: kliendikirjad, koosolekud, sisuloome, arvete koostamine, muudatuste tegemine, ootamatud palved ja kõik need viieminutilised asjad, mis kokku võtavad üllatavalt palju aega.

Siis erista kaks tööliiki.

Reageeriv töö tuleb sinu juurde: sõnumid, kõned, küsimused ja parandused. Süvenemist vajav töö ootab, kuni sa ise sellele ruumi teed: strateegia, kirjutamine, kujundamine, analüüs või mõne keerulisema probleemi lahendamine.

Mõlemad on vajalikud. Aga kui reageeriv töö saab alati esimese õiguse sinu ajale, jääb süvenemist vajav töö viimaseks.

Pane olulised tegevused kalendrisse enne väikeseid asju

Nädalat planeerides alustame sageli kohtumistest ja tähtaegadest. See on loogiline, aga proovi vahelduseks teist järjekorda. Vali kõigepealt kaks või kolm tööd, mis nädala lõpuks päriselt edasi liikuma peavad.

Näiteks võib selle nädala peamine eesmärk olla ühe kliendi sisukava lõpetamine, kodulehe teenuselehe ümberkirjutamine või uue teenuse hinnastamise läbimõtlemine. Ära jäta neid ülesandeid lihtsalt nimekirja. Otsusta, millal nendega tegeled, ja kaitse seda aega samamoodi nagu kliendikohtumist.

Kui tead, et sinu mõte töötab paremini pärastlõunal, siis pole mingit põhjust suruda keerulist kirjutamist varahommikusse ainult sellepärast, et keegi on kuskil öelnud, et edukad inimesed alustavad vara.

Hea nädalaplaan arvestab sinu tegeliku töötempo ja energiaga, mitte kellegi teise ideaalpäevaga.

Ära planeeri igat tühja minutit ära

Siin kipub plaan kõige sagedamini katki minema. Kalendris näeb kõik ilus välja: üks ülesanne lõpeb, järgmine algab. Päriselus küsib klient midagi juurde, fail ei avane või vajab üks otsus rohkem mõtlemist.

Jäta päeva sisse teadlikult vaba ruumi. Mitte sellepärast, et loodad vähem töötada, vaid sellepärast, et töö ei liigu alati sirgjooneliselt.

Vaba ruum ei tähenda jõudeolekut. Sinna mahuvad ootamatud väiksemad tööd. Ja kui midagi ootamatut ei tule, oled saanud endale väärtusliku võimaluse mõne olulise tööga rahulikult edasi minna.

Tee sõnumitele oma aeg

Kui iga märguanne katkestab poolelioleva mõtte, võib üks lihtne ülesanne venida tervele päevale. Seepärast tasub läbi mõelda, kas kõigile sõnumitele peab vastama kohe.

Mõne töö puhul peabki kiiresti reageerima. Mõne puhul piisab sellest, kui vaatad kirjad üle kindlatel hetkedel. Oluline on, et see oleks sinu ja vajaduse korral ka klientide jaoks selge.

Võid näiteks alustada tööpäeva kiire ülevaatega, võtta seejärel ette suurema ülesande ja tulla sõnumite juurde hiljem tagasi. Nii ei pea sa kogu aeg valima, kas olla kättesaadav või teha oma tööd.

Üks nimekiri, mitte viis poolikut

Ülesanded kipuvad laiali valguma: mõni on märkmikus, teine vestluses, kolmas meilis ja neljas peas. Nädalaplaan aitab ainult siis, kui sa päriselt tead, mida planeerid.

Vali endale üks koht, kuhu kõik tegemist vajav kokku jõuab. Selleks võib olla tavaline märkmik, tabel või projektihaldustööriist. Pole oluline, mis selle tööriista nimi on. Tähtis on, et sa seda kasutaksid ja usaldaksid.

Kui uus ülesanne saabub, pane see kõigepealt kirja. Alles siis otsusta, kas see vajab kohe tegutsemist või võib oodata oma järjekorda.

Nädala lõpus küsi üks aus küsimus

Ära mõõda nädalat ainult sellega, mitu asja said nimekirjast maha tõmmatud. Küsi hoopis: kas see, mis oli oluline, sai päriselt tehtud?

Kui vastus on ei, ära hakka endale järgmiseks nädalaks veel pikemat nimekirja koostama. Vaata, mis vahele tuli ja kas plaan oli algusest peale liiga tihe.

Nädalaplaan ei pea olema täiuslik. See peab sind aitama. Ja mõnikord ongi kõige parem muudatus see, et jätad kalendrisse natuke rohkem ruumi tööle, mille pärast sa oma ettevõtet üldse teed.