Kohtumine, mis jäi meelde..
veebruar 12, 2026, 18:22,
Ei ole kommentaare
On mõned kohtumised, mis jäävad Sinuga kauemaks kui lihtsalt üheks tööpäevaks.Hiljuti tuli minu 1:1 mentorlusse inimene, kes esimesel videokohtumisel ütles kohe alguses lause, mida ma kuulen tegelikult väga tihti:
„Ma ei tea enam, kust alustada. Mul on peas nii palju mõtteid, aga ükski neist ei jõua päriselt tegudeni.”
Tal ei olnud puudu ideedest. Vastupidi — neid oli liiga palju.
Ta oli proovinud teha korraga sotsiaalmeediat, uusi teenuseid, hinnakirja muutmist, kodulehe mõtteid, koostöid (sarnane olukorraga, kus ka mina enne olin🩷)… ja samal ajal tundis, et mitte miski ei liigu. Mida rohkem ta pingutas, seda rohkem tekkis tunne, et ta jääb maha teistest, ajast ja iseendast.
Ja ausalt öeldes ei olnud tal vaja mitte motivatsiooni.
Tal oli vaja selgust.
Mentorluses ei juhtu maagia sellepärast, et mina midagi ütlen.
Maagia juhtub siis, kui keegi saab lõpuks rääkida oma mõtted lõpuni, ilma et keegi vahele segaks, parandaks või ütleks, et tee lihtsalt rohkem.
Me hakkasime lahti harutama mitte seda mida ta teeb, vaid MIKS ta teeb.
Selgus, et probleem ei olnud distsipliinis.
Probleem oli selles, et ta üritas ehitada ettevõtet kellegi teise mudeli järgi. Ta kopeeris nõuandeid, mis töötasid kellegi teise elus, mitte tema omas.
Ühel hetkel jäi ta lihtsalt vaikseks… ja ütles:
„Oota… nüüd ma saan aru, miks ma olen kogu aeg väsinud.”
See oli see koht, kus kõik muutus.
😇
Me panime tema tegevused päriselt järjekorda. Mitte 17 asja korraga, vaid 3 konkreetset sammu.
Panime paika, milline teenus peab olema fookuses, milline võib oodata ja milline tuleb üldse ära jätta. Ja kõige olulisem oli see, et me tegime plaani, mis sobib tema eluga, mitte ideaalmaailma ettevõtjaga.
Pärast kõnet kirjutasin talle kokkuvõtte, tegevussammud ja järgmised nädalad lahti. Sest teadmine ilma tegevuseta on lihtsalt hea tunne aga mina tahan, et muutus jõuaks ka päriselt ellu.
Tema tagasiside tuli paar päeva hiljem:
„Mul on esimest korda tunne, et ma ei pea enam kõike korraga tegema. Ma tean, mida ma homme teen.”
Mõnikord ei vaja inimene uut strateegiat.
Ta vajab inimest, kes aitab mõtted ritta panna ja näha seda, mida ta ise liiga lähedalt vaadates ei märka.
Ja see ongi põhjus, miks ma seda teen.
Mitte selleks, et anda valmis vastuseid, vaid selleks, et inimene saaks lõpuks aru, millised vastused on tegelikult juba temas olemas.
Kui tunned, et oled oma tegemistes justkui kinni, mitte laiskuse, vaid segaduse tõttu, siis tea, et Sa ei ole katki. Sa oled lihtsalt üksi oma mõtetega liiga kaua olnud.
Aitäh usalduse eest!
♡
